Taimede kasvatamine istikutest – alusta veebruaris

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Veebruaris saame hakata kasvatama taimi - nii juurvilju kui dekoratiivlilli. Populaarsed saialilled ja petuuniad sobivad istikutest kasvatamiseks, kuid nii saame ka huvitavamate liikide istikuid, näiteks tuberoosi, artišoki või uba. Istikutest taimede kasvatamise eeliseks on see, et väikeste rahaliste kulutustega saame palju istikuid. Seemneid on kõige parem osta usaldusväärsetes aiakauplustes. Siis võime eeldada, et seemneid töödeldakse seenevastaste ja antibakteriaalsete preparaatidega.

Istikute jaoks saame kasutada ka eelmisel hooajal oma aias kogutud seemneid. Mõnel juhul peame siiski ootama üllatusi. Noh, mõned taimed (nt päevaliiliad) on väga valmis üksteisega ristuma, andes ettearvamatute omadustega hübriide. Seega võib selguda, et nende seemnetest saadud lilled erinevad välimuselt nendest, mis meil eelmisel aastal olid.

Millal külvata seemikute jaoks seemneid

Üldiselt alustame seemikute külvamist veebruaris ja saame jätkata märtsis ja aprillis. Kuupäeva valik sõltub taime liigist.

Köögiviljadest saame veebruaris külvata: lillkapsas, nuikapsas, kapsas (valge ja punane), artišokk, metsmaasikad. See on ka aeg külvata maitsetaimi nagu basiilik ja majoraan. Veebruaris-märtsis külvame nt brokolit, sibulat, võisalatit ja sellerit ning märtsis baklažaane, tomateid, paprikat ja porrut. Kurgi, kõrvitsa, suvikõrvitsa ja tüümianiga peaks ootama aprillini.

Külvame kõige varasematest õitest (veebruaris): begooniad, daaliad, nelgid, heliotroobid, leukooniad, lobeeliad, pelargoonid, petuuniad, ženšenn. Märtsis saame külvata: astreid, tseloosiasid, tsinniasid, gazaniasid, rudbeckias või snapdraakone.

köögiviljadVEEBRUAARMÄRTSAPRILL
lillkapsas, nuikapsas, kapsas (valge ja punane), artišokk, metsmaasikadbaklažaanid, tomatid, paprika, porrulaukkurgid, kõrvitsad, suvikõrvits
brokkoli, sibul, võisalat, seller
ürdidbasiilik, majoraantüümian
lilledbegooniad, daaliad, nelgid, heliotroopid, lõvihobused, lobeeliad, pelargoonid, petuuniad, ženšennastrid, tseloosiad, tsinniad, gazanies, rudbeckies, snapdragons

Vaata valitud taimi, mida seemikute hulgast saada

Vaata galeriid (14 pilti)

Seemnete külvamine seemikute jaoks – seemnete ja substraadi ettevalmistamine

Kui te pole kindel, kas seemned on tõesti haiguste eest kaitstud, tasub seda ise teha, kasutades üht paljudest turul saadaolevatest seemnetöötluspreparaatidest. Enne külvamist peaksite hankima sobiva substraadi. Parim oleks külviks spetsiaalne, desinfitseeritud, vajalikke toitaineid sisaldav muld (saadaval aiakauplustes), kuid võime proovida ka substraadi ise ette valmistada.

Selleks on kõige parem kasutada hapendatud turba ja liiva segu, mis tagab samaaegselt imavuse ja läbilaskvuse. Seejärel asetame substraadi mitte väga kõrgetesse drenaažiavadega anumatesse, niisutame neid ja jätkame seemnete külvamist.

Kui sügavale seemneid asetada

Külvisügavus oleneb liigist, kuid üldreegel on see, et seemned (sh sibulad) tuleks panna substraati nende kolmekordse paksusega ja täiesti väikesed (nt begoonia, petuunia) tuleks asetada pinnale ilma täiendava aluskihita.

Seemnetest seemnete idanemise tingimused

Kuni idanemiseni kaetakse anum klaasist või värvitu fooliumiga ning pärast esimeste seemikute ilmumist eemaldatakse kate, et vältida seenhaiguste teket. Kõik taimed ei vaja idanemiseks valgust, kuna on liike, kellele see sel perioodil isegi kahjulik on (nt amarandid, tseloosiad). Kui aga esimesed võrsed ilmuvad, muutub valguse rohkus hädavajalikuks, muidu hakkavad seemikud kiiresti välja venima.

Teppimine ja jäädav alt õhkulaskmine

Pärast 3-4 lehe ilmumist istikud tepitakse ja asetatakse väga valgusküllastesse ja soojadesse kohtadesse.Kastame regulaarselt ning külmaohu taandumisel ehk mai teisel poolel istutame püsivale kasvukohale. Enne seda tuleks aga noori taimi karastada, pannes nad soojematel päevadel õue ja peidus ööseks tuppa.

Lisamärkused

Samuti tuleks meeles pidada, et mõne taime seemned vajavad enne külvi täiendavat ettevalmistust. Kõige levinumad ravimeetodid on järgmised:

  • kihistumine - seemnete hoidmine mitu kuni mitu nädalat madalal temperatuuril (tavaliselt kehtib maapinnas talvituvate püsikute kohta),
  • karistus – kõva pinna kahjustus (nt kanepiseemned)
  • leotamine, nt oad.

Ise seemikute ettevalmistamine pole mitte ainult odav viis suure hulga taimede saamiseks, vaid ka huvitav tegevus, mis pakub meile palju rahulolu, eriti kui meie oma taimed annavad saaki ja hakkavad õitsema.