Miks on vaja potitaimede lehti puhastada?
Korralikud ja kaunid potitaimed on suurepärane kaunistus igasse interjööri. Kui nad aga tahavad end täies hiilguses esitleda, peavad nad olema puhtad ja korras. Paksu tolmukihiga kaetud või koledate plekkide ja veeplekkidega moonutatuna ei kaota nad mitte ainult oma võlu, vaid ka oma tervise ja hea seisukorra.
Lehed on saastumise suhtes kõige haavatavamad, seega peaksite nende eest eriti hoolt kandma. Fotosünteesi käigus varustavad nad taime toitainetega, võimaldavad gaasivahetust (hapnik ja süsinikdioksiid) ning juhivad liigse vee väljapoole. Selleks kasutavad nad nii kogu lehelaba pinda kui ka selle põhjas paiknevaid stomatasid, mille talitlust võivad lehtedel olevad saasteained häirida. Seetõttu aitab lehtede tolmust puhastamine taimedel korralikult toimida.
Tolmuga kaetud lehed ei ima ka õhust mürke ega anna atmosfääri hapnikku sama tõhus alt kui täiesti puhtad lehed. Siiski ei tohiks kõiki taimi ühtmoodi puhastada, sest igal liigil on selles osas veidi erinevad ootused.
Puhastame erinevat tüüpi lehti erineval viisil
Põhireegliks potitaimede puhastamisel on, et siledate ja läikivate lehtedega liigid (nt.spathiflora, zamiokulkas, vetruv ficus, sanseviera, dracaena, alocasia, hoya, monstera) pühitakse niiske lapiga või asetatakse vanni ja loputatakse õrn alt duši all leige veega.
Seevastu taimed, mille lehed on tuhmid või kaetud karvade ja uduvihmadega, puhastatakse tolmust pintsli, suleharja või õrnade harjastega harjaga, nt imikutele. Selliste taimede hulka kuuluvad näiteks kannike raisakotkas (nn Aafrika kannikesed), kuninglik ja vabamüüriline begoonia, ginura, lõhnav gerbera, gerbera.
Kaamerate puhastamiseks mõeldud harja või tolmupuhumispumbaga saate puhastada ka taimi, mille lehed on väga väikesed või tugev alt lainelised (nt adiantum, nephrolepis cv. "Norwoodii" ). Samuti on see hea viis taimede õitsemise ajal puhastamiseks, sest nende õisi ei tohi veega leotada.
Suurte siledate lehtedega taimed, millele tolm koguneb kiiresti ja ladestub paksude kihtidena, nõuavad erilist hoolt (nt koletised, rahuliiliad, vetruvad fikusused).
Leheläikijad – kasutada või mitte?
Üsna vastuoluline viis taimede väljanägemise parandamiseks on anda neile läige lakkide abil. Enamik seda tüüpi abinõusid põhinevad kemikaalidel, mistõttu kõik taimed neid ei talu. Kindlasti ei tohi selliseid preparaate kasutada liikide puhul, kelle lehed on kaetud karvadega, udus või tiheda karvaga, samas kui teiste liikide puhul tuleb esm alt veenduda, et selline ravi ei kahjusta neid, soovitav alt läbi test ühel lehel.
Kui kasutatud vahendi mõjul muutusi (nt värvimuutused, plekid, kollasus) ei ilmne, võime proovida preparaati kasutada kogu taimel. Kui aga märkame midagi häirivat, jäägem niiskete lappide juurde ja loobugem kunstlikest läikivatest ainetest.
Loputusvahendi kasutamise otsustamisel valigem leotatud salvrätikute kujul preparaadid, mis sisaldavad peamiselt looduslikku päritolu aineid, nt.oliiviõli, mesilasvaha, merevaik, mesi. Hea mõte võib olla ka läikega kombineeritud väetised, kui nende koostis on üsna loomulik (nt läikeväetis – Green House).
Kodused abinõud läikivate lehtede vastu
Taimede lehti saab läikida ka kodustel meetoditel, pühkides nende pinda nt õlle või veega niisutatud lapiga ja mõne tilga loodusliku oliiviõliga. Kuid ärge kasutage selleks võid, margariini ega toiduõlisid, sest need ummistavad lehtede hapnikuvahed ja tõmbavad veelgi rohkem tolmu.
Milliseid taimi saab poleerida?
Taimed, mis taluvad poleerimist suhteliselt hästi, on muu hulgas: elastsed fikusid, aukudega koletised, spathiflora ja antuurium. Ravi ei talu aga gerberad, kannikeselised (nn Aafrika kannikesed), tsükaadid, kuhjalised Peperomiaceae, krotoonid, dieffenbachia, aglaoneema, kaktused, tsüklamenid, fütooniad, ginurad, arrowroots, calathea või twisters. Suleliste lehtedega taimed, ntspargel või arvukad sõnajalad.