Juulis peame peale süstemaatilise rohimise tagama ka aia korraliku kastmise, kuna kõrge temperatuur ja põud on taimedele väga ohtlikud. Veepuudus võib põhjustada taimede närbumist, intensiivse värvuse kaotamist ja õitsemise katkemist ning viljapuu- ja köögiviljaaias saagikus väheneb ja halveneb. Mai ja juuni olid vihmased, kuid mitte üle kogu riigi.
Aiatööd juulis - lilled
Suvel on meil aias ka viljakoristuse, taimede paljundamise, juurviljade külvamise ja istutamise, puude ja põõsaste lõikamise ning väetamisega seotud tööd.
Iluaias peaks juuli esimesel poolel hakkama tulbisibulaid välja kaevama. Kuigi nende sibulad võivad maas püsida mitu aastat, hakkavad nad kidurama, haigestuvad ja õitsevad vähem, mistõttu on parem need üles kaevata ja jätta sügiseni õhurikkasse, varjulisse ja kuiva kohta kuivama.
Kuu alguses külvame kaheaastaste lillede seemneid, nagu näiteks pannid, karikakrad, niidulilled, unustajad, kukeseened). Kui külvasime need varem (saaks seda teha juunis), siis juuli teine pool on hea aeg istikute korjamiseks.
Juuli on ka hea aeg iiriste (habeiiriste) aretamiseks ja noorendamiseks. Sel kuul kaevatakse nende risoomid välja, puhastatakse, jagatakse osadeks ja istutatakse ümber uude kohta.
Püsilillede noorendamine toimub iga 3 - 4 aasta tagant, tänu millele säilitavad nad pikka aega kena välimuse ja õitsevad rikkalikult igal aastal. Sel ajal saame noorendada ka teisi püsililli, kaevates üles kasvanud isendid ja jagades need väiksemateks (nt.floksid, Arends saxifrage ja muud kevadel õitsevad püsililled, mis vajavad noorendamist või soovivad paljuneda).
Põõsaste pügamine juulis
Juulis saame kärpida ka mõningaid ilupõõsaid (nt ligustik, pukspuu, jaapani nurmenukk) ja hekke (nt ligus, sarvik), võttes neilt paljundamiseks vajalikke poollehtpuu pistikuid.
Kuu teisel poolel saame kärpida ka mõningaid varajase õitsemisega püsililli (nt raudrohi, lavendel, delphinium, mõned dekoratiivsalvei liigid), et need õitseksid uuesti suve teisel poolel või varakult. sügis.
Mida juulis väetada
Juulis peaksime hoolitsema ka rooside eest, varustades neid kaaliumväetisega, tänu millele muutuvad põõsad vastupidavamaks seenhaigustele ja madalatele temperatuuridele.
Juuli keskpaik on ka viimane hetk aias lämmastikväetisi kasutada, sest augusti algusest hakkavad talveks maasse jäänud taimed (peamiselt ilupõõsad, püsikud, kõrrelised) valmistuma ellujäämiseks külm ilm.Hiline lämmastikväetise andmine võib nende jaoks väga raskeks teha, sundides taimi intensiivselt kasvama ja nõrgendada nende vastupidavust talvetingimustele.
Köögiviljaaed ja viljapuuaed – tööd tuleb teha
Juulis on meil ka viljapuu- ja juurviljaaias palju tööd. Kuu teine pool on parim aeg varajaste õunasortide suviseks lõikamiseks (nt juuli algus: 'Celeste', 'Piros', 'Early', 'Rubin', juuli teine pool: 'Katja', 'Jerseymac' ) ning kirsside ja kirsside pügamiseks.
Kuu lõpus, pärast vilja kandmise lõppu, tuleks lõigata ka kaheaastased suviste viljavaarikate võrsed ja lõigata maasikalehed (v.a korduvad maasikad). Hooldus tugevdab taimi ja aitab vähendada seenhaiguste teket.
Juuli on ka paljude viljade valmimise aeg, tänu millele saame terve kuu korjata sõstraid, kirsse, vaarikaid, kirsse, virsikuid ja mustikaid ning kuu lõpus ka suviõunasorte.
Köögiviljaaias ootab ka saak, sest näos on küpsemas talisibul, kurk, oad, rohelised herned, suvikõrvits, rohelised oad ja tomatid. Sel ajal saame korjata ka peterselli, tilli, porrulauku ning porgandi, selleri ja peedi varajasi sorte. Juuli alguses on ka paljude ürtide saak, nt tüümian, basiilik, piparmünt, majoraan, millel on võimalus suve teisel poolel uuesti koristada.
Juuli on ka külviaeg. Kuu alguses saame sügissaagiks külvata rohelisi ube, porgandit sügissaagiks, punapeeti ning juuli teisest poolest ka redist, lehtsalatit, tilli ja spinatit sügissaagiks, juuli ja augusti vahetusel. külvata ka peterselli. Juuli lõpus istutame sügiseks saagiks mulda ka köögiviljade istikud, sh: lehtkapsas, spargelkapsas, lillkapsas, rooskapsas.