Roos – aia kuninganna ja tema saatjaskond
Roos ei saa kasvada varjuliste põõsaste tihnikus ega ümbritsetuna tavalisest umbrohust, sest siis ta ilu tuhmub ja närbub. Nagu kuningannale kohane, peab ta olema oma ümbruskonnas kõige olulisem, mistõttu ei tohi teda ümbritsev saatjaskond teda üle ujutada toretsevate värvide, tihedate lehtede või tugev alt kasvavate võrsetega, vaid pigem rõhutada tema õite ilu ja varjata puudusi (nt. võrsete alumised osad lehtedest palj alt) ja toetavad seda võitluses kahjurite vastu.
Vaadake, milliste taimedega roose istutada
Vaata galeriid (20 fotot)Planeerige rooside koht allahindluses
Samasugused nõuded peavad olema ka taimedel, mis roosiga kaasas käivad, vastasel juhul arenevad nad halvasti ja moonutavad roosipõõsaid, selle asemel, et neile võlu lisada. Roosidega peenra loomisel peame planeerima istutused nii, et need oleksid kompositsiooni luustikuks ja peamiseks dekoratiivseks aktsendiks.
Seetõttu tuleks kõrged, põõsad sordid asetada piirde keskossa või luua kompositsiooni ülemine korrus, madalad ja laialivalguvad roosid aga istutada piiri ette, eelistatav alt rühmadena.
Mida istutada kõrgete roosidega
Püstise harjumusega kõrgetele roosidele on õige seltskond laialivalguvad põõsad, mis täiendavad peenarde alumist korrust ja katavad roosi võrsete alumisi osi, mis suve teisel poolel sageli lehed paljastavad. .
M töötab selles rollis hästi.teised päevaliiliad, lavendlid, suureõielised delfiinid, pöördlõokes, põõsad astrid, Lady's Lady's Lady's Lady's, kellukas, Fasseni kassinaeris madalamad sordid, pelargoonid või võluv kuplikujulise harjumusega muru Hakonechloa sihvakas või alumine jaapani creeper.
Samuti tulevad kõrgete rooside kõrvale või otse nende taha istutatud sarnase kõrgusega kasvukohaga taimed, näiteks lõokesed, lupiinid, liiliad, krüsanteem, perovskia, rebashein, sammalsalvei, naaskellill, kõrrelised floksid sobib , rudbeckia, lilla ehhiaatsia või raudrohi.
Mida istutada madalate roosidega
Lühikeste ja põõsaste roosidega võivad kaasneda petuuniad, madalad päevaliiliad, villane puhastus- või tuhk-k altsikas ning nende taga taustataimed - st väikesed ilupõõsad (nt jaapani nurmenukk, pukspuud, põõsasmarjad) või õitsevad põõsastaimed ( nt perovska või lavendel)
Pöörake tähelepanu, kui roosid õitsevad
Rooside ettevõtet tuleks aga valida mitte ainult taimede harjumuse ja suuruse, vaid ka üksikute liikide õitsemiskuupäevade ja lillede värvi järgi. Enamik roose õitseb lühikest aega ja ainult mõned neist kordavad õitsemist või õitsevad terve suve, seega peaksid saatetaimed asendama pleekinud põõsad, kaunistades aeda oma õitega kogu ülejäänud hooaja.
Kevadel õitsev roos, seepärast on hea kombineerida seda suvel või varasügisel õitsevate taimedega, nagu akoniit, harilik floks, rudbeckia, põõsaastrid, pööris, ehhiaatsia, raudrohi või päevaliiliad, samas kui sordid sügisel õitsevad roosid, kevadel või varasuvel õitsevate liikidega, nagu suureõieline anemoon, päevaliiliad, kantaabria pelargoonid, habeiirised ja aed-kolumbiin.
Pika õitsemisega roosid – kõige olulisemad värvid
Pika õitsemisega roosisorte (suvel ja sügisel) tuleks kombineerida teiste taimedega nii, et nende õite värvid harmoneeruksid omavahel ega konkureeriks omavahel.Värvide valikul saame aidata värvirattaga. Selle reeglite järgi võime julgelt kombineerida 2-3 kõrvuti asetsevat värvi ehk nn. seotud värvid (nt punane, oranž ja kollane) või luua huvitava kontrasti kõrvutades ringi pikkade külgede värve ehk nn. täiendavad värvid (nt kollane ja lilla).
Violetne kelluke karmiinpunase roosi või lilla lavendliga, sinine lõokes või oranžid päevaliiliad kollaste roosidega näevad väga kenad välja.
Taimed roosikahjurite peletamiseks
Rooside kõrvale tasub istutada ka liike, mis peletavad taimede võimalikke vaenlasi. Näiteks saialill, mis kaitseb rooside juuri nematoodide eest, või lavendel, piparmünt ja aiamarjad, mis oma tugeva lõhnaga tõrjuvad lehetäisid.