Me tunneme instinktiivselt kevadet. Ka taimed ja loomad tunnevad seda. See on meie kliima suurima arengu periood, tõeline aasta algus.
Kuna meil on aga kirg konkreetsete kuupäevade ja kuupäevade korraldamise ja paika panemise vastu, ei jää me alati kevadtundega rahule. Määrasime selle alguseks kindla päeva.Ja siin on asi veidi keeruline, sest kevade algust on meil mitu. Nagu ka mitut tüüpi. Selgitame, millal saabub kevade esimene päev.
Tere tulemast galeriisse. Vaata taimi, mis tähistavad kevade algust
Astronoomiline kevad ehk kust kevad tuleb
Astronoomiline kevad on mõnes mõttes kõige "objektiivsem" . Aastaaegade vaheldumine sõltub maa pöördest ümber päikese. Nagu teate, tiirleb Maa ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Ja Maa telg on veidi viltu. Need kaks tegurit tähendavad, et sõltuv alt meie planeedi orbiidi punktist valgustatakse seda päikesekiirte poolt erinev alt.
Kevadpööripäev. Mis see on?
Aasta jooksul päeva ja öö pikkus muutub. Ja just sel hetkel, kui päev ja öö kestavad täpselt samamoodi, st kumbki 12 tundi, on meil pööripäev ja astronoomilise kevade algus. See on ka aeg, mil põhja- ja lõunapoolkerad on võrdselt valgustatud ning Päike on ekvaatori kohal oma seniidis.Edaspidi muutub aga iga päev põhjapoolkeral järjest pikemaks kuni suvise pööripäevani juunis. Läheb ka soojemaks.
Astronoomilise kevade nähtav märk on Päikese sisenemine nn. Jäära punkt (pööripäeva punkt) - just sel hetkel muutuvad päev ja öö võrdseks. Seda punkti täheldati juba antiikajal - siis asus see Jäära tähtkujus, sellest ka oma nimi. Kahjuks pole selle asukoht muutumatu. See liigub süstemaatiliselt ja on hetkel… Kalade tähtkujus ja võtab suuna Veevalaja poole. See on tingitud nn Maa pretsessioonliikumine, s.t selle telje teatud kõrvalekalded.
Millal on kevadine pööripäev 2023 ja astronoomilise kevade esimene päev?
Eespool loetletud tegurid muudavad astronoomilise kevade alguse täpset hetke. 2023. aastal jõuab Päike Jäära esmaspäeval, 20. märtsil täpselt kell 22.25. Siis on astronoomilise kevade esimene päev.Ja järgmine päev on pikem kui 12 tundi.
Millal on kalendrikevade esimene päev?
Kalenderkevad on ilmselgelt seotud astronoomilise kevadega ja selle kuupäev tuleneb sellest, et kunagi jõudis Päike taevas "kevade" punkti, kõige sagedamini 21. märtsil. Seda kuupäeva peetakse tavaliselt kalendrikevade alguseks, olenemata sellest, et mõnikord need "lahtuvad" astronoomilisest kevadest. Mõlemad kuupäevad langevad uuesti kokku alles 2102. aastal! Aga 2044. aastal algab astronoomiline kevad 19. märtsil ja kalendrilist tuleb veel kaks päeva oodata.
Meteoroloogiline ja termiline allikas
Nagu kahest kevade algusest veel vähe oleks, määratakse see mitme teise kriteeriumi alusel. Näiteks on meteoroloogiline kevad, mis meil juba on – see kestab 1. märtsist 31. maini (meie laiuskraadil). See tuleneb meteoroloogide järeldustest, kes jagasid aasta sel ajal aset leidvate ilmastikunähtuste tõttu võrdlemiseks mugavateks perioodideks.
Seal on ka termiline allikas. See on siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on vahemikus 5–10 °C. Kõige varem algab see Poola lääne- ja edelaosas (umbes 25. märtsil), kõige hiljem kirdeosas (isegi 10. aprilli paiku). Ja see on selline kevad, mida me tõesti ootame, et meie aiad ja kogu loodus õitseks. Aga üks kevad on veel, see päris. Looduslik ehk fenoloogiline kevad.
Mis on looduslik kevad, s.o fenoloogiline kevad ja millal see algab?
Fenoloogilisest kevadest pole ilmselt paljud kuulnud, kuid just seda kevadet ootame kõige rohkem. Käes on looduskevad. Konkreetset alguskuupäeva pole, sest selle määravad looduses tegelikud muutused.
Fenoloogiline kevad jaguneb mitmeks perioodiks:
- przedwiośnie (kevade koidik) – selle algust tähistab varsja ja sarapuu õitsemine.Sel perioodil õitsevad ka lilled nagu lumikellukesed, kevadkrookused ja maksarohud. Õitsevad ka puud ja põõsad: must lepp ja hundiloorber. Varakevad kestab tavaliselt veebruarist/märtsist aprilli alguseni.
- varakevad (esimene kevad) - varakevade algust tähistab linnukirsi ja võilille õitsemine ning kaselehtede ilmumise algus. Sel perioodil on priimulad, saialilled, heinamaa kress. Metsades õitsevad linnukirss, mustikas ja metsmaasikas. Ja aedades õitsevad viljapuud: õunapuud, pirnipuud, kirsid, maguskirsid. Lehtpuud hakkavad särama värskelt tärganud lehtede roheliste varjunditega. Varakevad kestab keskmiselt aprilli keskpaigast mai keskpaigani (või selle teise kümnendini)
- kevadine täius – käes on suure õitsemise aeg. Selle perioodi algust tähistab kastanite ja sirelite (nn sirelite) õitsemine. Aedades domineerivad nartsissid ja tulbid. Õitsevad pihlakad ja viirpuud. Ja ka paljud teised.Loomulikult on kevadel õitsevaid taimi palju rohkem, loetleme vaid põhilised ja iseloomulikumad liigid. Ja on aeg iga taim üles otsida, sest kevad on kohe käes.
"
2023. aasta kevadine pööripäev läheneb kiiresti. Kui nad söövad…
" 
" +20 Vaata galeriid
"