Kui tahame, et meie aia taimed näeksid ilusad välja ja kasvaksid hästi, peame varustama neid toitainetega, s.o väetistega.
Taimed, nagu kõik elusorganismid, vajavad õitsenguks toitu. Nad toodavad osa toitaineid ise (fotosüntees), kuid paljud teised, näiteks mikroelemendid, tuleb saada substraadist. Kui muld on kehv ja taimed ei saa sealt vajalikke toitaineid kätte, hakkavad nad haigestuma ja kasvavad vähem.
Looduses pakub mitmekesine keskkond neile vajalikke toitaineid, sest muld on rikastatud muu hulgas langenud lehtedest ja surnud taimedest. Aia elupaigad ei ole aga täiesti loomulikud, seega peame tagama kultuurtaimede nõuetekohase söötmise. Ülesanne on aga raske ja sellega kaasnevad mitmesugused riskid (nt mulla soolsus), seega tasub õppida väetiste valimise ja kasutamise põhiprintsiipe.
Väetamine ja muld aias
Enne väetamisega alustamist peaksime tutvuma aias oleva substraadi koostisega. See tagab, et mullaproov antakse üle spetsiaalsesse laborisse, kus selle koostis täpselt määratakse. Kui meil aga pole võimalust sellist testi teha, saame lähtuda üksikute taimede toitumisvajadustest ja määrata indikaatortaimede abil kindlaks umbkaudse mineraalide sisalduse mullas (teatud kohas esinevad umbrohud, eelistades teatud tüüpi pinnas).
Väetamisel peame arvestama ka aia mullatüübiga. Rasked mullad võivad imeda suuremaid väetisdoose, sest nad suudavad neid säilitada ja vabastavad järk -järgult neis sisalduvaid toitaineid. Kergeid muldasid tuleks väetada väiksemate annustega, sest toitained leostuvad kiiresti sügavamatesse kihtidesse ja muutuvad taimedele kättesaamatuks.
Aiataimede väetamise tähtaeg
Teine oluline küsimus on väetamise kuupäev. Kevad väetamist tuleks alustada siis, kui taimed on juba intensiivset vegetatsiooni alustanud, sest liiga vara väetatud väetis võib kahjustada nende õrna juurestikku. Selle aja jooksul kasutatakse mitmekomponentseid väetisi ja lämmastikväetisi, mis stimuleerivad taimi intensiivselt kasvama.
Lämmastikväetamine tuleb aga lõpule viia hiljemalt augusti alguseks, vastasel juhul ei jõua paljudel taimedel (puud, põõsad, mitmeaastased taimed) talveks valmistuda ja nad on külmakindlamad. Arvestades, et sügisel tuleks kasutada fosforit ja kaaliumi sisaldavaid väetisi.
Õige väetise valimine
Teine asi on õige väetise valik. See on kõige turvalisem ja rohelisem orgaaniline väetis. Hästi lagunenud komposti kujul sisaldab see hulgaliselt toitaineid ja palju orgaanilist ainet, seega võib seda pinnase pealmise kihiga segades kasutada kõigi taimeliikide puhul. Kompost ei anna neile mitte ainult väärtuslikke toitaineid, vaid parandab ka mulla struktuuri ja suurendab selles sisalduvat huumust.
Lisaks kompostile võime kasutada ka lahjendatud taimede läga (nt nõgest) või hästi jaotatud sõnnikut. Vaatamata arvukatele eelistele ei paku orgaanilised väetised alati taimele vajalikku kogust toitaineid, seega tuleks neid täiendada mineraalväetistega. Üldine reegel nende valimisel on see, et rohttaimed vajavad rohkem lämmastikku, õitsevad ja viljavad taimed aga rohkem kaaliumi ja fosforit, kuid nende annused tuleks alati kindlaks teha, lähtudes preparaadi pakendil olevatest soovitustest.
Ohutud ja mugavad mitme komponendiga ja pika toimeajaga väetised
Koduaedades on samuti parem vältida ühekomponentseid väetisi, asendades need mitmekomponentsete väetistega, eelistatavalt granuleeritud kujul. Kui meil pole taimede väetamise kogemust, otsustame spetsiaalsete taimede jaoks mõeldud väetiste (nt muru, õistaimede, viljapuude, rooside, okaspuude jms) jaoks.
Valmis preparaadid on tasakaalustatud koostisega ja kohandatud vastavalt konkreetse taimerühma vajadustele, seetõttu vähendab nende kasutamine põllukultuuride üleväetamise ohtu. Kui me ei taha väetamiskuupäevadel silma peal hoida, võime kasutada ka kauakestvaid väetisi. Kord hooajal antakse nad järk -järgult toitaineid, võimaldades taimedel vastavalt vajadusele sisse võtta. See väetamisviis on kallim, kuid ka palju mugavam ja ohutum taimedele ja keskkonnale.