Meie kasvatatavatel taimedel on substraadi reaktsiooni suhtes erinevad nõuded, mistõttu võivad need meile mõnikord probleeme tekitada. Kui metsaalad välja arvata, on meie aedades pinnas tavaliselt aluseline või neutraalne, mis ei meeldi kõigile taimedele. Mõned sellisesse substraati istutatud liigid arenevad halvasti, kasvavad halvasti ja alluvad sageli haigustele (peamiselt kloroosile), mistõttu tuleb nende kasvatamiseks korralikult ette valmistada.
Vihje: kuidas testida mulla pH-d aias
Millised taimed vajavad happelist mulda
Substraadi happelist reaktsiooni eeldavad peamiselt kanarbiku perekonna taimed (sh mustikad ja pohlad, rododendronid, asalead, kanarbikud, nõmmed, kalmiad, dabetiad, paisud, pieri, jõhvikad). Sellist mulda soosivad ka mõned okaspuud (korea nulg, sinikuusk, läänetujad - tujad, kadakad, hernesküpress ja tömpküpress) ja teised meie aedades sageli kasvavad ilutaimede liigid: nt. palmivahtrad, magnooliad, mitut liiki sõnajalgu, erinevad hortensialiigid, luud.
Kui tahame neid taimi kasvatada, peaksime esm alt kontrollima oma aia mulla pH-d (nt spetsiaalse happemõõturiga või laboris mullaproovi analüüsides, pH väga happeline alla 4,5, happeline 4,6- 5,5, kergelt happeline 5,6-6,5). Kui pH osutub liiga kõrgeks (üle 5,6–6), peame seda langetama.
Hapu turvas – kuidas seda kasutada ja selle tegevust toetada
Üks viise reaktsiooni muutmiseks on mulla rikastamine happelise turbaga. Pelg alt turba pinnale puistamisest aga ei piisa, sest siis jääb reaktsioon sügavamates kihtides muutumatuks või muutub vähe. Kui tahame õiget efekti saada, tuleb turvas segada mullakihiga (1:1) sellel sügavusel, kuhu taimejuured asuvad (tavaliselt on see umbes 20-30 cm), sest alles siis hakkab turb olema mullakihiga. substraadi reaktsioon muutub oluliselt.
Nii ettevalmistatud mulda võid istutada taimi, täites kaevatud augu täiendav alt happelise turbaga. Substraadi segamisel turbaga tasub sinna lisada ka mõni komposteeritud männiokkaid või okaspuude saepuru, mis hoiab substraadi kauem happelisena.
Meid aitab ka mulla multšimine komposteeritud koore või okastega ning mõne happelise reaktsiooniga kiviga (nt kvarts või graniit). Mitte mingil juhul ei tohi mulda multšida leeliselise pH-ga kividega, mis alandamise asemel tõstavad mulla pH-d (nt.dolomiit, lubjarikas liivakivi, lubjakivi, travertiin. Hoolimata nendest töötlustest ei püsi happelise turba reaktsioon substraadis liiga kaua, nii et peate kord aastas selle väärtust kontrollima, et teada saada, millal uuesti happelise turba järele sirutada.
Kuidas kasutada hapestavaid väetisi ja millal istutada taimi
Mulla hapestamine turba ja happekompostiga (saadakse näiteks männi- või kuuseokkast, saepuru, käbidest ja okaspuude okstest) on kiire ja loomulik viis mulla pH muutmiseks, kuid mõnikord on ei piisa ja siis peaksite otsustama radikaalsemate meetmete kasuks, nagu hapestavad väetised (nt ammooniumsulfaat, ammooniumnitraat, uurea) või väävel.
Nende kasutamisel peaksime aga rangelt järgima tootja soovitatud annuseid, sest neid võib kergesti üledoosi saada. Erinev alt turbast ei anta aga hapestavaid väetisi vahetult enne taimede külvamist või istutamist, sest selles sisalduvad koostisained võivad kahjustada õrnu juuri (muld tuleb ette valmistada u.pool aastat enne istutamist).
Mulla hapestamine väävliga
Mulda võib hapestada ka aeglase toimega väävliga (kõige sagedamini kasutatakse mustikate kasvatamiseks), mis tavaliselt segatakse substraadiga tootja poolt konkreetse kultuuri puhul näidatud vahekorras. Nagu hapestavate väetiste puhul, ei anta ka väävlit vahetult enne istutamist, vaid umbes pool aastat varem (kui väävliannused on suuremad, siis ka aasta pärast).
Pidage meeles hapet armastavatele taimedele mõeldud väetisi
Kui oleme saavutanud happelistele taimedele sobiva mulla pH, peaksime püüdma seda säilitada nii kaua kui võimalik. Lisaks happelisele kooremultšile ja happelisele kompostile on meile abiks ka spetsiaalsed atsidofiilsete taimede väetised, mida peaksime varuma (nt väetised mustikatele, väetised kanarbikutaimedele, väetised happelistele taimedele).