Talv aias on taimede puhkeaeg
Talv on tavaliselt aias kasvatatavate taimede jaoks raske aastaaeg. Madalad temperatuurid ja päikesepuudus ei soosi taimestikku, mistõttu enamik neist läheb puhkeperioodi ja uinub sügavasse unne.Vastupidiselt näilisele pole talv ainult mured. Sobiva ilma korral sajab sageli lund, tuuled ei ole liiga tugevad, päike pole liiga kuum ja on mõõdukas pakas, ei kannata taimed külma, ülekuumenemise ja põua käes ning lisaks saavad nad vabaneda tülikast. kahjurid ja patogeenid, millele külm võib olla surmav. Mõne liigi jaoks on külmaperiood õigeks arenguks isegi vajalik, sest ainult siis saavad nad moodustada terveid tugevaid pungi, millest kevadsuvisel hooajal arenevad uued tugevad võrsed ja arvuk alt õisi.
Miks soe talv taimedele hea ei ole?
Palju hullem on olukord, kui talv on erakordselt soe. Pe altnäha võib tunduda, et see on taimede jaoks hea uudis, kuid tegelikult on see täiesti erinev. Valdav osa meie aedades kasvatatavatest taimeliikidest on looduse poolt kohanenud talve üle elama ja selleks sobival viisil valmistuma (nt.teised aeglustada eluprotsesse, heita lehti, koguda toitaineid maa-alustesse osadesse). Kui aga ilm on pigem sügise kui talve moodi, on nende elutsükkel häiritud, mis tekitab palju segadust. Taimed on segaduses ega tea, mis toimub. Ühelt poolt on soojakraadid plussid, teis alt päikest pole ja päevad on lühikesed, mistõttu taimestik ei saa täiel kiirusel liikuda.
Mõnikord soe, vahel külm ja kuiv. Sooja talve ohud
Soojal talvel kõvastuvad paljud taimed ning ootamatu tugevama pakase perioodidel nende osaliselt ärganud koed külmuvad ning taimed nõrgenevad või isegi hukkuvad. Kõige hullem on talveks soojade katetega kaetud taimede olukord. Nende all läheb umbseks, soojaks ja niiskeks, mistõttu hakkavad massiliselt arenema seenhaigused. Katte all olevad taimed lämbuvad ja imbuvad, mis on nende jaoks hukatuslik.
Kui peale selle soojal talvel sademeid napib, läheb asi veelgi hullemaks. See kehtib eriti igihaljaste taimede kohta, mis kasvavad aastaringselt. Kuigi talvel nende eluprotsessid aeglustuvad, liigub vesi kudedes siiski ringlema ja aurustub rohelistest lehtedest transpiratsiooni tulemusena. Kui taimed ei suuda selle puudujääke täiendada, kuna substraadis pole vett või see on külmunud, hakkab neid kannatama füsioloogiline põud. Nähtust soosivad soe ja kuiv ilm ning kuivavad tuuled, nii et igihaljad ei pruugi sooja ja kuiva talve üle elada.
Hoolitse taimede eest, mis võivad külmuda
Kahjuks ei ole meil mingit mõju ilmastikule, nii et kui tahame minimeerida kahjusid, mida ebasoodsad talvetingimused võivad kaasa tuua, peame aia eest hoolitsema tavapärasest hoolikam alt. Kui külmakraadid püsivad üle nulli ja tugevamaid külmasid ei kuulutata, tuleb esm alt avastada lausriide või põhumattidesse mässitud taimed, et need ei langeks haiguste ohvriks, ei kõveneks ega pruuliks soojade teki all.
Kogu aeg tuleks aga kätt pulsil hoida ja ilmaennustusi jälgida, sest enne väljakuulutatud külmasid tuleb varem avastatud taimed ümber mässida, muidu külmuvad nad lihts alt ära. Kui ilmad jälle soojaks lähevad, tuleb katted uuesti lahti lasta.
Tutvuge: Kuidas vältida vigu taimede katmisel
Ärge unustage kasta taimi, mis ei heida lehti (ja nõelu)
Teine probleem on sademete puudumine. Talveks lehed maha ajanud ja uinunud taimed sellest eriti ei kannata (kevadine põud teeb neile hullemaks), kuid igihaljad liigid ei pruugi seda olukorda üle elada. Seetõttu peaksime soojal, kuival, talvisel ajal aeg-aj alt mulla niiskust kontrollima ja vajadusel taimi kastma.
Loomulikult ei saa me neid nii intensiivselt kasta kui kuumal suvel või kuival kevadel, sest talvel ei vaja taimed nii palju vett ja selle liig võib neid kahjustada.Seetõttu kastame neid väga mõõduk alt, jälgides, et aluspind oleks vaid veidi niiske, kuid mitte kunagi märg.