Lisaks päevikuupäevadega kalendrile tasub tähelepanu pöörata loodusvaatlustel põhinevale kalendrile. See on kasulik aias töötamiseks.
Me usaldasime nii palju tehnilisi uuendusi ja tsivilisatsiooni saavutusi, et lõpetasime ümbritseva loodusmaailma märkamise ja mõistmise. Varem olid looduse poolt meile antud signaalid väärtuslik vihje, mis aitas meil planeerida aiandust ja põllumajandustööd. Meie esivanematel polnud juurdepääsu televisioonile ega internetile, mistõttu ei saanud nad ilmaennustustele loota. Siiski jälgisid nad loodust ja teadsid, kuidas selle juhiseid kasutada.
Huvitaval kombel on looduse antud signaalid sageli olnud usaldusväärsemad kui tänapäeva meediast saadud teave. Loodus on alati lähtunud omaenda tarkusest, mistõttu taimed õitsesid ja arenesid üksteise järel kindlas järjekorras (isegi kui üks aastaaeg hilines) ning loomad paljunesid õigel ajal või valmistusid talvitumiseks.
Kraanad, toonekured ja haned ilma kalendrita teadsid, millal läheneb nende lahkumise aeg soojematesse maadesse, ja talveõied õitsesid 6 nädalat enne esimesi külmasid, kuigi nad ei teadnud ilmateadet. Selliseid näiteid on looduses palju, seega tasub heita pilk loodusele ja kuulda selle ütlemist.
Aastaajad fenoloogilise kalendri järgi
Teadlased hindasid ka looduse jõudu ja hakkasid seda lähemalt uurima. Nii loodi teadusharu nimega fenoloogia, mis uurib kliimategurite ja ilmastiku muutuste ning loomade käitumise ja taimede arengu seost. Nende sõltuvuste vaatlused (sealhulgas fenoloogilistes aedades) lubasid isegi määrata fenoloogilisi aastaaegu, mis on meie kalendrist täiesti sõltumatud (riigi piirkondade vahe võib olla kuni kuu) ja põhineb peamiselt taimede arengul ja loomade käitumisel.
Selgus, et tegelikult on võimalik eristada mitte 4, vaid rohkem kui 8 hooaega (mõned allikad ütlevad isegi 12). Ja jah:
- varakevadel kuulutab õitsevat sarapuupähklit, lumikellukest, lumikellukest, puuvilja, harilikku või hepatikat,
- varakevad on võilille, linnukirsi ja priimula õitsemise aeg ning esimeste lehtede ilmumine kaskedele,
- kevade täiusest annavad teada õitsevad hobukastanipuud ja sirelid,
- suve alguses õitsev must jaanileivapuu ja naistepuna,
- suvine väikelehine pärn,
- varasügis on tuntud õitsevate kanarbike ja sügiseste talvikute, aga ka kastanipuude valmivate viljade poolest,
- sügist iseloomustavad kastani, väikselehise pärna ja hõbedase kase lehed koltumas ja langemas.
- talv on taimede täielik puhkeperiood.
Mõne aiandustöö näidiskuupäevad
Saame kõiki neid looduslikke näpunäiteid praktikas edukalt kasutada, külvates ja istutades õigeaegselt taimi ning tehes viljelustöid (kalendrid, fenoloogilised juhendid ja meie enda tähelepanekud aitavad selles).
Näiteks peaksime peedi külvamisega alustama siis, kui aias hakkavad õitsema kirsid, forsüütia õitseb ja esimesed lehed ilmuvad sõstra-, karusmarja- ja kasepõõsastele. Maisi külvamine ja peedi istutamine peaks langema kokku võilille ja musta sõstra õitsemise algusega.
Roosid plaanime lõigata forsüütia õitsemise ajal.
"Looduse" kalender ja kahjurid
Sarnasel viisil saame ennustada ja määrata kahjurite aeda ilmumise aja, mis võimaldab meil taimi tõhusamalt kaitsta. Putukad kohandavad oma elutsüklit peremeestaimede arenguga ja ilmuvad neile täpselt siis, kui nad võivad loota rohkele toidule noorte lehtede, mahlakate pungade või kaunite õite kujul.
Näiteks kastanipuu õitsemise lõpp ja harja õitsemise algus langevad kokku pukspuu massiivse tühjenemise ja selle munemisega pukspuupõõsastele.
Teisest küljest munevad emased gorillad munad lehistele, kui viburnum õitsemise lõpetab, ja neist koorunud vastsed hakkavad toituma, kui forsüütia õitsemine lõpeb ning mandlid ja linnukirsid õitsema hakkavad.
Lehetäid ja kärjed aga ootavad pungade lõhkemist, millest nad saavad vabalt toituda.
Nende tähelepanekute põhjal on välja töötatud isegi taimekalendrid, mis näitavad, millal konkreetseid preparaate rakendada (nt roosa pungade faasis).