Veebruar on juba kevade algus. Sel kuul alustame näiteks põõsaste pügamist ja istikute istutamist. Hoolitseda tuleb ka potitaimede eest. Vaata, millised muud tööd ootavad aednikke veebruaris.
Veebruar on üks nendest talvekuudest, kus lõõgastume suurema tõenäosusega kodus kui aias. See ei ole aga aianduskohustustest täiesti vaba aeg, nii et kui tahame hooajal ilusaid taimi nautida, peame talvel ka nende peale aega kulutama.
Veebruaris hoolitsege viljapuude ja -põõsaste eest
Peaksime veebruari aiandustöid alustama viljapuuaiaga. Kui me jaanuaris viljapuude tüvesid ei valgendanud, on veebruari algus sellise ravi jaoks viimane aeg. Kuigi soe ilm muudab selle tarbetuks, ei ole teada, kas pakane siiski ei ilmu. Nii et parem olge valmis. Kui puid valgendasime varem, siis kontrollime, kas ravi ei tohiks korrata.
Selle aja jooksul tasub ka kontrollida, kas puud ei ole näriliste poolt kahjustada saanud ja kas need vajavad lisakaitset katete näol.
Kui me sügisel ei eemaldanud puudelt kõiki vilju, proovime seda teha kohe, pöörates erilist tähelepanu nn. puuviljamuumiad, milles haiguste ja kahjurite eosed meelsasti talvituvad.
Parem, kui me ei jäta vilja puudele. Nad kuivavad kokku ja loovad nn muumiad. Ja neist saab kahjurite elupaik.
Veebruar on ka õige aeg mõnede kaitsemeetmete rakendamiseks, näiteks hõõrdumisvastane sprei virsik või pihustamine kahjurite (nt lehetäide) õlipreparaatidega. Tavaliselt tehakse seda veebruari lõpus, kuid selle töötlemise (eriti virsiku pihustamise) ajastus sõltub pungade arenguastmest. Sooja ilmaga kiirendatakse seda, nii et te ei saa pritsimist edasi lükata. Üksikasjalikku teavet kevadise pihustamise ja selle kuupäevade kohta leiate sellest artiklist: Puude ja põõsaste kevadine pritsimine - mida, mida ja millal
Alustage viljapuude ja põõsaste lõikamist
Kuu teisel poolel kärpime ka viljapõõsaid (sõstrad, karusmarjad - lõikame vastavalt antud liigile kehtivatele reeglitele), enne kui neil on aega pungade arendamiseks.
Suures viljapuuaias saame kuu keskel teha ka külmakindlate õuna- ja pirnisortide röntgenlõike (haavad on kaetud aiasalviga).
Veebruari lõpp ja märtsi algus on samuti hea aeg viinapuude lõikamiseks, sest ainult puhkeolekul saab tema võrseid lühendada, ilma et oleks oht suur mahla lekkimine. Hiljem lõikame mutte alles suve alguses.
Puude ja põõsaste pügamisel peate arvestama ka ilmastiku ja taimede kasvufaasiga, mida saab kiirendada. Ülaltoodud kuupäevad on soovituslikud ja viitavad "tavalisele" talvele.
Veebruaris pidage meeles muru
Kui viljapuuaias töö lõpetame, on aeg hoolitseda aia dekoratiivse osa eest. Kui kuumus püsib, võib rohi kasvada, kuid seda ei tohiks niita. Teisest küljest, kui lumi langeb - vältige tallatud muru tallamist ja kui lund on rohkem, võite selle kühveldada puude alla (muru lumi, eriti tihendatud, soodustab seenhaiguse - lumehallituse arengut).
Kasta igihaljaid taimi
Teine asi on igihaljaste taimede kastmine (kui külma pole ja kui see on kuiv). Selline töötlemine võimaldab kaitsta taimi nn füsioloogiline põud ja aitab neil kevadeni heas vormis ellu jääda. Pidage meeles, et sellesse kategooriasse kuuluvad peaaegu kõik okaspuud, rododendronid, mahagon, aga ka põõsas, soo või luuderohi.
Lõika dekoratiivsed põõsad
Veebruari lõpus ja märtsi alguses, niipea kui külma pole, saame põõsastest teha ka õenduslõike, eemaldades neilt haiged, katkised, närbunud ja deformeerunud võrsed. Selle aja jooksul saame ka mõnda põõsast noorendada või vormivat pügamist läbi viia, viies läbi töötlemise antud liigile sobival viisil (nt Jaapani kõrtsid, tamariskid, kimphortensiad, valge koerpuu, põõsasrohi, Taaveti õied ja okaspuuhekid).
Tähelepanu: varakevadel Ei pügata kevadel õitsevaid põõsaid (nt forsüütia, lilla).
Soodsa ilma korral saame veebruari lõpus rõdukastidesse istutada pannid ja priimulad.
Istutage lilli, tehke seemikuid
Järgmine asi on üheaastaste taimede külvamine. Kui meil on tingimused taimede iseseisvaks paljundamiseks (valgusküllane, soe koht, nt köetav kasvuhoone), külvame üheaastaseid lilli, nagu saialilled, pidevalt õitsevad begooniad, heliotroobid, petuuniad, läikiv salvei ja neemelobelia.
Istutame pottidesse ka helmeid ja mugulbegooniaid, tänu millele nad õitsevad varem.
Veebruari lõpp on ka hea aeg terrassitaimede (nt pelargoonium, fuksia) istikute ettevalmistamiseks ja istutamiseks rõdupottidesse, mis on vastupidavad pannide ja priimulate külmale.
Pidage meeles potitaimi
Veebruaris on meil ka mõned tegevused potitaimedega, kuna nemadki tunnevad lähenevat kevadet ja jätkavad taimestikku. Seetõttu tasub need kuu lõpus istutada uutesse pottidesse ja alustada väetamisega märtsis.
Siirdamisel saame neilt ka pistikuid (nt tiivulilled, sõnajalad).
Veebruaris tuleks puhkeperioodi lõpetavad taimed (nt lantaanid, oleandrid, fuksiad) viia ka jahedast talvituskohast sooja ruumi ning sibullillede mugulad (nt kaladium, sünnia) istutada pottidesse.
Kui talvitame pelargoonid ja fuksiad, saame nende seemikud veebruaris kätte.