Harva on aias olev substraat täiuslik ega vaja mingit töötlemist. Selleks, et tagada taimedele parimad võimalikud arengutingimused, kaevame raske savimulla, mille kiht on ligikaudu kakskümmend sentimeetrit liiva või kruusa, mis on segatud jahvatatud koore ja kompostiga.
Saame kasutada ka ainult liiva. Väetage kergeid muldasid sarnasel viisil savi ja töödeldud komposti või sõnniku seguga. Sellised lisandid rikastavad substraati orgaaniliste ainetega, mis tähendab, et lisaks struktuurile parandame ka mulla veepidavust ja rikastame seda huumusega. Kui aias on väheviljakas muld, mida pole mitu aastat haritud, on kõige parem istutamisega oodata ja külvata esmalt liigid nn. roheline sõnnik. Need rikastavad toitainete- ja huumuserikast mulda. Samuti parandavad nad mulla struktuuri - nende tugevad juured, laienevad, kobestavad mulda ja kasutavad samal ajal raskesti seeditavaid toitaineid ning neid, mis asuvad mulla sügavamates kihtides, s.t teistele taimedele kättesaamatuks. Parimat rohelist väetist valmistavad kaunviljad, sest juurtega elavad sõlmebakterid suudavad atmosfäärist lämmastikku siduda, suurendades seeläbi taimedele kõige vajalikuma elemendi sisaldust mullas. Sellest hoolimata on hea enne külvi alustamist mulda toita tavalise, kiiresti toimiva, suure lämmastikusisaldusega väetisega, nt Azofoska või Polifoska. Toitunud taimed kasvavad paremini ja pärast lagunemist moodustavad nad palju väärtuslikku huumust. Lõika taimed, kui nad hakkavad õitsema, ja kaevake madalalt. Lagunedes peaks neil olema piisavalt õhku (kui nad on liiga sügavale maetud, hakkavad nad mädanema ja halvad, nn happe lagunemine). Kuu aja pärast saab siia istutada aiataimi.