Igal krundiomanikul on õigus oma kinnistu tarastada. Piirdeaiad, mis eraldavad meie maa naabermaast, muutuvad aga suhteliselt sageli vanasõnaks. Allpool soovitame, kuidas panna koduaiad nii, et need vastaksid seadustele ega tekitaks naaberkonflikte.
Kruntide tarastamine on sätestatud tsiviilseadustiku sätetes ja see on sätestatud Poolas kehtivas ehitusseaduses. Vaatamata teatavate õiguslike regulatsioonide olemasolule on tarastamisküsimused siiski naabrite vaheliste vaidluste allikas. Võib tunduda, et õigete inimestevaheliste suhete säilitamise viis oleks enne aia ehitamise alustamist täpsed korraldused teha. Probleem on aga selles, et see pole alati võimalik. Igal naabril on õigus olla õigus. Mõnikord on püstitatava aia välimuse ja kulude osas kokkuleppele jõudmine nii tülikas, et vaidluse peab lahendama kohus.
Parema käe reegel
Piirdeaedade ehitamise küsimus üksteisele tihedalt külgnevatel kruntidel saab mõnikord lahendada nn parema käe reeglid. Selle kohaselt peaks iga kinnisvaraomanik rajama aia tänavapoolsele küljele ja oma paremale küljele (eest vaadates). Siiski tuleb märkida, et see reegel on ainult lepinguline ja seda ei kinnita seadus. Seetõttu õnnestub vaidlusalused küsimused lahendada vaid mõnel juhul. On suur grupp inimesi, kelle suhtes parema poole reeglit ei saa jõustada ja seda ei saa kuidagi teha. Tavaliselt ei nõustu sellega need, kelle krunt asub kahe teise juba väljakujunenud maatüki vahel. Sellised inimesed on määratud saama praktiliselt igalt poolt täiesti erineva tara. Seetõttu pole üllatav, et nad ei kavatse järgida parema käe reeglit.
Tsiviilkoodeks
Tsiviilseadustiku sätted käsitlevad aedu kahjuks ainult osaliselt. Need näitavad, et mõlemal omanikul on õigus kasutada piirdeaedu. Selle teema asjakohane säte on tsiviilseadustiku artiklis 154. Samas artiklis leiame ka sätte aedade hooldamise ühiste kulude kandmise kohustuse kohta. Seega tuleks remondi, värvimise jms tegevuste kulud alati pooleks jagada. Kui üks aia kasutajatest nendest kuludest kõrvale hoiab, võib teine tema vastu kohtumenetluse algatada.
Piirdeaedade ehituskuludes osalemist reguleerivaid eeskirju pole aga siiani. Kinnisvaraomanike probleem on selles osas väga tõsine, sest aia püstitamise kulud võivad olla tõesti märkimisväärsed. Kui üks naabritest ei kavatse vabatahtlikult nõustuda kulude jagamisega - praktiliselt pole lahendust, mis teda mingil moel sundiks. Ühes riigikohtus menetluses olnud vaidlusaluses kohtuasjas langetati mitmetähenduslik otsus, milles anti edasi ainult hea tava osaleda nende mõlema naabri ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamise kuludes.
Krundi piiril tara
Kui naabrite vaheline kokkulepe on võimalik - on kõige parem püstitada tara külgnevate kruntide piiri teljele. Kui aga investeeringut ei tehta naabri nõusolekul - kõige parem on aiad ja seinad ehitada oma krundi piirile. See väldib konflikte, ei riku krundi piire ja on seaduslik. Selleks, et püstitatud piirdeaed ei oleks tulevikus süüdav säde, peaks see asuma geodeedi näidatud juhiste kohaselt. Olukordades, kus krundil puuduvad selged piirid, on hea paluda spetsialistil piirimärke uuendada. Paraku kannab maamõõtja töö maksumus tellija ja krundi ühe punkti märkimine on vähemalt 50 zloti suurune kulu. Samuti peaksime meeles pidama, et uusi märke saab seada ainult siis, kui naaber aktsepteerib nende asukohta. Kui sellist nõusolekut ei ole, tuleb vaidlus lahendada kohtus. Viimane piirab krundid ja võtab mõlema menetlusosalise kanda püsivate piirimärkide säilitamise kulud. Piiritamise osas on võimalik ka maamõõtja ees kokkulepe sõlmida. Sellisel kokkuleppel on kohtuliku kokkuleppe jõud.
Omaette teema on aia asukoht tänavapoolsest küljest. See tuleb alati paigutada nii, et see ei ületaks tee või jalgtee joont. Kui tsoneerimiskava näeb ette tee laiendamist - tuleb tara korralikult krundile tagasi viia. Kuid olukordades, kus krunt asub teede ristumiskohas - mõnikord on vaja aia üks nurk lõigata. Samuti on starostil võimalik aia ehitusele vastuväiteid esitada. See juhtub eriti siis, kui on oht, et sellest tulenev tara vähendab liiklejate nähtavust ja seab ohtu nende turvalisuse. Sellistes olukordades on vaja taotleda ehitusluba, mis arvestab staari poolt kehtestatud nõuetega.
Ohutusnõuded
Eraomandi piirdeaiad ei saa olla täiesti meelevaldsed. Aiad ei tohi ohustada inimesi ja loomi. Keelatud on asetada okastraati, klaasikilde ja muid teravaid ja ohtlikke elemente alla 1,8 m kõrgusele. Sissesõiduväravates ja väravates ei tohiks olla künniseid, mis takistavad ratastooliga juurdepääsu. Sissepääsu värava laius ei tohi olla väiksem kui 2,4 m, samas kui värava laius peaks olema vähemalt 90 cm. Nii värav kui ka värav peaksid avanema krundi sisekülje poole. Lubatud on kasutada lükandväravaid ja väravaid.
Ehitusõigus seoses aedadega
Valdaval enamikul juhtudel ei ole aia ehitamiseks ehitusluba vaja. Sageli tuleb aga sellise staatuse esindajat sellise investeeringu teostamise kavatsusest teavitada. Vastavalt kehtivale ehitusseadusele on teade tarade ehitamiseks ja renoveerimiseks, mis:
- need asuvad teede, tänavate, väljakute, raudteede ja muude avalike kohtade ääres;
- kõrgus üle 2,2 m.
Teade esitatakse vähemalt kolmkümmend päeva enne kavandatud ehitustööde alustamise kuupäeva. Rakendus täpsustab kavandatava töö kuupäeva, ulatuse ja tüübi. Lisatud peaks olema ka avaldus kinnisvara käsutamise kohta ehituseesmärgil, samuti visandid ja joonised (mitte tingimata volitatud arhitekti tehtud). Kui staroste ei esita kolmekümne päeva jooksul kirjalikku vastuväidet - see tähendab, et võite hakata tara ehitama. Pidage meeles, et iga ehitustaotlus kehtib kaks aastat. Kui me selle aja jooksul tööd ei alusta, tuleb esitada uus taotlus.