Litši on eksootiline puu, millel on huvitav maitse ja palju tervisele kasulikke koostisosi. Nõustame, kuidas neid potis osta, kasutada ja kasvatada.
Litši (litši) või hiina ploom
Eksootiliste puuviljade mood on täies hoos, mistõttu ilmub turule üha rohkem originaalseid, mahlakaid uudishimu kogu maailmast. Poelettidelt leiab peale juba populaarsete banaanide, apelsinide, mandariinide, kiivide ja ananasside ka mangod, papaia, avokaado, viigimarjad, granaatõunad ja ka suhteliselt ebapopulaarsed litšid.
Hiina litši viljad, tuntud ka kui Hiina maitsvad ploomid või kaksikud, on väikesed, ümarad ja üsna silmapaistmatud, kuid väga maitsvad. Nende želatiinjas, valkjas, klaasjas viljaliha, mis meenutab konsistentsilt viinamarju, on peidetud jäiga, kuid õhukese ja rabeda koore alla ning selle sees on üsna suur, tume läikiv seeme (kultivaridel võib seeme olla palju väiksem).

Litši tervise ja ilu nimel
Vaatamata oma kergusele ja õrnusele ei ole litši mitte ainult maitsev, eksootiline suupiste, vaid ka väga väärtuslik puu, mis sisaldab palju C -vitamiini ja kiudaineid, aga ka B -vitamiine, magneesiumi, kaaliumi, fosforit, polüfenoole, foolhapet ja suhkruid (fruktoos ja glükoos). Polüfenoolide olemasolu tõttu aitab puuviljade söömine naha vananemisprotsessi edasi lükata, reguleerib kolesterooli taset (tõstab hea ja alandab halva taset) ning aitab isegi vähendada vähktõve teket.
Kõrge C -vitamiini sisaldus mõjutab positiivselt ka immuunsüsteemi paranemist ning kaalium reguleerib vererõhku. Kuid oma suhkrusisalduse tõttu pole litš ilma kalorita. Nende kütteväärtus ei ole väga suur ja ulatub ca 70 kcl 100 g kohta, kuid puuvilju ei soovitata inimestele, kes peavad salenemisdieeti või põevad diabeeti. Küpsed puuviljad on väga mahlased ja magusa, kergelt hapuka maitsega.

Kuidas osta litši
Parim on süüa neid toorelt või lisada salatitele, salatitele või magustoitudele (nt jäätis, kreemid, šokolaadimagustoidud, tarretised). Need sobivad hästi ka kala- ja mereandide roogadega. Need sobivad suurepäraselt ka mahlade ja siirupite jaoks. Vilju saab ka külmutada ja isegi kuivatada. Enne aga, kui otsustame litši poest osta, peame kontrollima, kas need on küpsed ja värsked. Nende viljade puhul on see väga oluline, sest litši küpseb ainult puudel ja kaotab värskuse mõne päeva pärast. Ainult mõnda aretussorti saab pikka aega (ca 2 kuud) hoida külmhoonetes.
Litši on kõige parem osta sügis- ja talvehooajal, sest siis on need kõige värskemad ja odavamad (saagikoristusperiood kestab oktoobrist aprillini). Küps, värske litši nahk peaks olema ühtlaselt värvitud (tavaliselt erkpunane, kuigi on ka roosasid ja kollaseid sorte), kindel, mahlane, poolläbipaistev viljaliha ja läikiv kivi. Kui koor on pruun või väga punane ja koorikud on lamedad, võivad viljad olla vananenud või üleküpsenud.

Kuidas kasvatada litši potis
Nagu paljusid teisi eksootilisi puuvilju, saame ka meie kodus litši kasvatada. Kuigi kodustes tingimustes ei saa me puuvilju, kuid eksootilise välimusega puu võib olla interjööri märkimisväärne kaunistus. Võite proovida neid kasvatada värskest seemnest (kuigi see on üsna raske ja harva edukas, kuna seeme kaotab kiiresti oma idanemise) või saada ülekasvanud seemiku.
Kahjuks, kuigi litši on väga huvitav taim, pole seda lihtne kasvatada ja sellel on äärmiselt kõrged nõudmised. Esiteks ootab see palju valgust (kuid mitte otsest päikest), kõrget õhuniiskust (isegi 70%), sagedast lehtede puistamist ja mõõdukat temperatuuri. Talle meeldib soojus (ca 20-24 ° C), kuid vihkab kuuma ilma. Samuti ei talu see külma, nii et ruumi temperatuur ei saa langeda alla 15 ° C. Taim peab olema varustatud ka pidevalt kergelt niiske substraadiga, mis aga ei tohi olla märg, kuna selle juured mädanevad kiiresti.
Litši ei tohi ka kõva veega joota, sest see hakkab lehti kuivama. Taim on ka väga tundlik substraadi soolsuse suhtes, seega peaksite ka selle väetamisel olema väga ettevaatlik. Suure niiskus- ja valgustusnõude tõttu tuleb litši talvel kunstlikult valgustada ja poti lähedusse paigutada õhuniisutaja.