Kartul on toitainete rohkuse tõttu üks väärtuslikumaid köögivilju. Nende koostisest ei puudu vitamiinid (peamiselt C- ja B-vitamiinid), mineraalained (nt kaalium, fosfor, magneesium, k altsium, naatrium), mikroelemendid (nt raud, vask, tsink, mangaan), orgaanilised happed ja tärklis. Kuigi need ei sobi toorelt tarbimiseks, maitsevad nad pärast keetmist või küpsetamist hästi või või erinevate lisanditega.
Kartul mitte ainult söömiseks
Kartul ei ole aga mitte ainult kulinaarne. Pärast küpsetamist saab seda kasutada kosmeetilistel eesmärkidel, nt kaunistava maski valmistamiseks, ja toores kujul, nt peeglite puhastamiseks. Kartulist tuleb kasu ka aias ja potitaimede kasvatamisel.
Internetist leiame palju teavet ja võimalusi kartulite ja nende kooride kasutamiseks. Kuid mitte kõik neist ei vääri tähelepanu ja mõned on isegi kahjulikud. Alustada tasub tõestatud meetoditest.
Kartuli keeduvesi ja koored kastmiseks
Esiteks on kartulite keetmise järgne vesi, sealhulgas jope sees, suurepärane looduslik väetis potililledele ja aiataimedele. Oluline on, et vesi oleks jahutatud ja soolata, sest sool on taimedele väga kahjulik.
Kui te ei soovi kartulit keeta ilma soolata ja samas soovite kasutada selles sisalduvaid mineraale taimede toitmiseks, võite koored keeta soolata vees ja seejärel kasutada saadud vedelikku ( keetmine) taimede kastmiseks.
Kuidas toita taimi kartuliveega
Soovitatav kartuli ja vee suhe keetmise saamiseks on 1:10 ning taimede söötmise sagedus sellise väetisega on kord 3-4 nädala jooksul. Kartulid ja koored kaotavad keetmisel osa vitamiine, kuid säilitavad siiski üllatav alt palju mineraale ja mikroelemente.
Kartulikoored kui teolõks
Toore kartuli koorimine on ka hea viis tigudele peibutise valmistamiseks. Selleks võib kasutada kartulikoori või lisada neile õuna-, porgandi- ja peedikoori ning seejärel asetada selline komplekt aeda niiskesse pimedasse kohta (nt okste või kivide alla) ja süstemaatiliselt, soovitav alt kaks korda päevas (s. hommikul ja õhtul) kontrollige püünist, püüdes kinni teod, keda maius ahvatleb.
Kartulikoored kompostiks - anda või mitte anda?
Koorimiste kompostimine on veidi keerulisem. Kuigi kiiresti laguneva orgaanilise materjalina peaks koorikute kompostimine olema ideaalne, kuid see pole päris nii. Kartul on sageli kasvulava erinevatele haigustele ja haigustekitajatele (sh sellised haigused nagu hiline lehemädanik, alternarioos, kärntõbi, kuivmädanik), mis tunnevad end nahal suurepäraselt, eriti kui köögiviljad on kasvatatud ilma kemikaale kasutamata.Mõnikord ei ole kartulitel esinevad haigussümptomid palja silmaga nähtavad, kuigi patogeenid on neile juba elama asunud.
Kuidas kompostida kartulikoori
Kui soovime kartulikoori suhteliselt ohutult kompostida, tuleks need esm alt hästi kuivatada (umbes 1-1,5 nädalat) soojas kuivas õhurikkas kohas ja alles siis kompostihunnikusse visata. Kui kartulikoored kompostil lagunevad, surevad haigusetekitajad lõpuks välja, kuid selleks peab kompostimine kestma üsna kaua (soovitav alt 3-4 aastat), sest noorel, aastasel komposti , on mõned patogeenid endiselt aktiivsed.
Kartulikoored taimede ümber
Toorest koorimist ei tohi laotada mulla pinnale taimede ümber, sest need ei pruugi olla ainult haiguste allikaks (eriti öövihmade sugukonna taimedele, nagu paprika, tomat), vaid ka meelitada ligi närilisi, mädanema ja moonutama voodit.
Kartulikoored korstna puhastamiseks?
Internetis on ka populaarne nipp, kus kasutatakse korstnate puhastamiseks kartulikoori. Kuigi see pole taimedega seotud viis, kuid kuna see võib mõjutada meie igapäevast elu, tasub sellele tähelepanu pöörata. No kartulikoored korstnate puhastamiseks väga ei sobi. Kuigi pärast kuivamist võib need kuiva orgaanilise materjalina kaminasse või ahju visata, ei tasu arvestada sellega, et need midagi ära puhastavad. Ärge põletage ka värskeid kooreid, sest neis sisalduv tärklis kuivatab küll korstna tõrvaaineid, kuid ei eemalda neid. Nii ummistub korsten veelgi ja selle puhastamiseks on niikuinii vaja spetsialisti.