Maitsvad ja mahlased viinamarjad oma krundilt on iga aedniku unistus. Vahel aga selgub, et vaatamata suurele pingutusele ei kanna taimed vilja. Sellel olukorral võib olla mitu põhjust.
Viinapuude pügamine
Üks levinumaid on viinapuu ebaõige pügamine või sellest protseduurist täielik loobumine. Rikkaliku vilja saamiseks vajab viinapuu regulaarset pügamist. Esimesel 2-3 kasvatamisaastal tuleks see õige kuju saamiseks ja tugevamaks saamiseks korralikult vormida. Parim viis selleks on lühikese varre meetod, s.t taime kujundamine selliselt, et sellest tekiks tugev, lühike tüvi ja viljakate võrsetega külgoksad.
Viljavad võrsed tuleb samuti korralikult kärpida, muidu vananevad ja lakkavad vilja kandmast. Tavaliselt lõikame viinapuud kaks korda aastas varakevadel (enne vegetatsiooni algust) ja hilissügisel, kuid mõnikord lõigatakse neid ka hiliskevadel või suvel.
Viinapuude õige lõikamine on üsna keeruline protseduur, mistõttu tasub enne taimede kasvatamist tutvuda selle teostamise võtetega ning otsida infot nii erialakirjandusest ja ajakirjadest kui ka temaatilistest veebilehtedest. See on oluline, kuna viinapuude pügamisel on lihtne teha vigu, mille tulemuseks on viljade puudumine või taimede kadu.
Ettevaatust kevadkülmade eest
Teine põhjus, miks viinapuu viljapuudus on, on pungade külmumine kevadkülmade ajal. Viinapuu on termofiilne taim, mis tunneb end meie kliimas kõige paremini katte all (eriti magustoidusordid).
Kui aga plaanime seda aias kasvatada, peame eraldama taimedele väga sooja, eraldatud ja päikeselise kasvukoha.
Põlludel kasvatamiseks tuleks valida ka sordid, mis taluvad suhteliselt hästi ilmastiku ja pakast. Kevadel, väljakuulutatud külmade vastu, tuleks ka madalakasvulised taimed katta lausriidega, mis kaitseb nende pungi külma eest.
Külmumiskindlamad on töötlemissordid, mille viljad on väikesed, hapud ja mõeldud tavaliselt veini või mahlade valmistamiseks. Suurte magusate viljadega magustoidusortide hulgast leiame märksa vähem külmakindlaid taimi, millega tuleb aias kasvatamiseks sorte otsides arvestada. Maapinnal kasvatamiseks soovitatakse järgmisi magustoidusorte: "Agat Doński" , "Aladdin" , "Nero" , "Kiszmisz Zaporoski" , "Elegant Swierchrannij" , "Gałachad" , "Głasza" , "Iza Zaliwska" , "Lora" ) .
Viinapuu seemikutest või seemnetest?
Vinapuu viljapuuduse teine põhjus võib olla selle paljundamine. Tavaliselt paljundatakse taimi vegetatiivselt pistikute või pookimise teel, kuid kui leiame seemnetest paljundatud taime, võime vilja oodata mitu aastat.
Pillining the Vine
Viljapuuduse või nende halva sidumise põhjuseks võib olla ka lillede tolmeldamise meetod. Kuigi enamik viinapuud on isetolmlevad, leidub ka erineva tolmeldamise efektiivsusega avatolmlevaid sorte (nt "Vostorg Krasnyj" , "Łora" ja "Podarok Zaporozhye" - hea tolmlemine, "Talisman" - tolmlemine on halb). Hea vilja saamiseks vajavad nad tolmeldajaid, s.t teisi sorte, mis õitsevad samal ajal. Seetõttu tasub enne ostmist veenduda, mis sordiga on tegu.
Viinapuuhaigused
Viinapuu viljade vähesust võivad põhjustada ka haigused (peamiselt jahukaste, jahukaste ja hallhallitus), mistõttu on kõige parem valida neile võimalikult vastupidavad sordid ning häirivate sümptomite korral taimele ilmudes pritsige võimalikult kiiresti sobiva fungitsiidiga (nt Miedzian 50 WP, Switch 62.5 WG).
Viinapuude väetamine
Viljapuuduse või viinapuu kehva viljakuse põhjuseks võib olla ka kehv väetamine. Kui taimi väetada liigse lämmastikuga, arenevad neil õite ja viljade arvelt lopsakad lehed. Probleeme võib tekitada ka liiga hiline lämmastikväetis (pärast 15. juulit), kuna taimed ei saa talveks korralikult valmistuda, mistõttu on nad vastuvõtlikumad haigustele ja vähem külmakindlad.
Viinapuude väetamiseks on kõige parem kasutada sellele taimerühmale mõeldud väetisi (need sisaldavad rohkem kaaliumi kui lämmastikku, samuti fosforit ja mikroelemente, nt boori, vaske, rauda, väävlit) ja komposti.