Toidud, mille peaosas on metsaseened, on Poola köögis olulisel kohal. Aga selleks, et neid valmistada jõuaks, tuleb esm alt minna metsa seeni korjama. Kahjuks on vabatahtlikke palju, mistõttu iga seenehooaeg ei õnnestu. Võib-olla sellepärast püüamegi neid organisme üha enam oma aias kasvatada, kuigi sellised katsed lõppevad sageli ebaõnnestumisega.
Vihje: kuidas seeni kuivatada ja millised sobivad kuivatamiseks kõige paremini
Metsaseente kasvatamine, nn. mükoriisa taimed (elavad sümbioosis teiste taimedega) on palju keerulisem ülesanne kui seente või austrite kasvatamine, kuigi ka see pole lihtne ülesanne.Neil on mitmeid üsna spetsiifilisi kasvu ja arengut võimaldavaid tingimusi, mida inimese loodud tehistingimustes on raske taasluua. See pole esimene kord, kui looduse matkimine osutub suureks väljakutseks.
Seened aias ehk seeneniidistiku arenguks vajalikud tingimused

Metsaseente aias kasvatamist raskendavate põhjuste tundmaõppimine peaks algama nende organismide seeneniidistiku ja selle puu juurte vahel, millega nad sümbioosis elavad.
Seeni korjates saame ainult nende maapealseid osi, nn. viljakehad, samas kui kõige olulisem osa jääb maa alla. Kuid ei viljakehadel ega seeneniidistikul pole kudedes klorofülli, mistõttu nad ei saa ise toituda nagu näiteks taimed.
Seetõttu on nad välja töötanud teisigi toidu hankimise viise, millest levinuim on sümbioos rohttaimede ja puude juurtega.Peremehed varustavad neid eluks ja arenguks vajalike koostisosadega (fotosünteesiproduktid), seened aga tagastavad soosingu, transpordides taime kudedesse vett, mineraale ja muid väärtuslikke ühendeid.
Need seosed on aga väga keerulised, kuna mõnikord võivad teatud seeneliikidega koos eksisteerida ainult kindlad taimeliigid. Seetõttu on äärmiselt oluline neid seoseid üksikasjalikult tunda ja valida õigele puule õige seen, tänu millele see kasvada saab.
Näiteks puravikud kasvavad kaskede (kuldpuravikud ja punapuravikud) ja haaviku (punased puravikud) läheduses, puravikud mändide, kuuskede, pöökide või tammede kõrval ning võiseened teevad koostööd mändidega (nagu seni kuni muld pole liiga rikas) ja lehised.
Konkreetsele seeneliigile sobiva puu leidmine ei garanteeri siiski edu. Edu sõltub ka mitmest muust tegurist, nagu pinnas, ilmastikutingimused ja teiste organismide olemasolu.Metsadel on väga eriline pinnas. Tavaliselt on see kaetud lehtedest, okastest ja puidust pärineva lagunenud ja niiske orgaanilise aine paksu kihiga.
Kas teadsite, et seened on tervislikud? Avastage nende omadused
Aias me sellist erilist rajatist ehitada ei luba, nii et juba see asjaolu saab seentele suureks takistuseks. Lisaks saavad metsaseened kasu ka teiste organismide nagu bakterite, saatetaimede ja muude seente seltskonnast, mis tähendab, et lemmikliigi kasvatamine saab olla edukas vaid metsatükkidel või metsa vahetus läheduses.

Kuidas oma krundil seeni kasvatada
Alustame kasvatamist "seemikute" hankimisega. Need võivad olla eosed, mida on küpsete kübarate all lugematul arvul, või mütseelihüüfid, mida saab osta mükoriisavaktsiinide loomisele spetsialiseerunud ettevõtetelt.Esimesel juhul asetame seenekübara alaküljega maa poole, olles eelnev alt kaevanud niiskesse kohta väikese augu, mis asub vastava puu juurte lähedal. See on suhteliselt lihtne meetod, kuid sellel on väike eduvõimalus.
Palju paremaid tulemusi annab valitud puu juurtele spetsiaalne seenevaktsiin (samas tuleb meeles pidada, et seal on ka mürgiste liikide ilmumise võimalus). Kuid mõlemal juhul peame esimeste mõjude ilmnemist ootama vähem alt 2-3 aastat (seeneniidistik peab korralikult kinni võtma ja kasvama) ning me ei saa kunagi olla täiesti kindlad kogu operatsiooni õnnestumises.

Mis seentele meeldib, ehk loo seente kasvatamiseks õiged tingimused
Näiteks hinnatud puravik (puravikas) eeldab lisaks sobiva puu lähedusse ka üsna spetsiifiliste bakterite olemasolu substraadis ning teatud liiki kärbseseene lähedust.Seega metsast eemal asuval krundil me seda pigem ei näe. Rydz milky aga vajab mändide ja kuuskede lähedust ning palju niiskust substraadis. Kõige varem võime Sugerit oodata, kui asetame selle mitte liiga rikkalikule, niiskele ja kergele substraadile hariliku männi (Sugar Sucker) või lehise (Yellow Sugull) läheduses.