Jõuluajal veedame palju aega laua taga, mistõttu on eriti oluline, et oleks roogasid, mis pole mitte ainult maitsvad, vaid ka tervislikud.
Puu- ja köögiviljad jõululaupäeva laual
Mäletame paljusid pidulikke roogasid lapsepõlvest ja püüame igal aastal nende juurde tagasi tulla. Pole ka ime, sest vaevalt on jõuludega midagi nii tugevalt seotud kui jõululaupäeva borši või kapsa lõhn hernestega. Traditsioonilised jõulutoidud on igas kodus veidi erinevad, kuid need põhinevad alati köögiviljadel ja puuviljadel.
Praegu saame neid kergesti osta igas toidupoes või supermarketis, kuid need, mida me ise kasvatame, on palju tervislikumad ja maitsvamad. Kvaliteetsed tooted on maitsva köögi alus, nii et jõuluroogasid valmistades tasub oma aiast pärit põllukultuuride poole sirutada.
Hapukapsas
Enamiku jõuluroogade aluseks on kapsas. Kõige sagedamini kasutatakse seda silo kujul, millest valmistame hautisi, borši kõrvu, pelmeene või kapsaid hernestega. Kapsa marineerimine ei ole liiga keeruline, nii et seni, kuni meil on jahe tuba (kütmata veranda, garaaž või kelder) ja paar pead valget kapsast, peaksime hoolitsema selle sügisel marineerimise eest. See on oluline, sest hapukapsas on väärtuslike vitamiinide ja toitainete (peamiselt C- ja B -vitamiini ning magneesiumi, tsingi, raua) aare ja tänapäeval on seda puhtal kujul, ilma tarbetute lisanditeta, üha raskem hankida.
Herned, oad ja läätsed
Hapukapsas pole aga ainus köögivili, millel pidulik köök põhineb. Selle kõrval mängivad olulist kohta ka kaunviljad, nagu herned, oad ja läätsed. Need ei ole kergesti seeditavad, kuid väga maitsvad ja tervislikud, mistõttu sobivad nad suurepäraselt jõululaupäeva roogade valmistamiseks (nt praetud oad, valged oad ploomidega, kapsas hernestega, pelmeenid läätsedega või heeringasalat ubadega). Samuti on võimatu ette kujutada jõulupidu ilma seenesupi või boršita (olenevalt perekonna traditsioonist).
Köögiviljad suppide ja salatite jaoks
Kui meie aed ei asu metsa vahetus läheduses, siis me ei kasvata seal metsaseeni, vaid puljongiks supiks valmistamiseks vajalikud peedid ja köögiviljade komplekt (porgand, petersell, seller). Juurköögivilju ei ole kõige kergem kasvatada, kuid kuna nende söödav osa kasvab mullas ja neelab kõik, mis selles sisaldub (nt suure koguse kunstväetiste koostisosad), peaksime nende kasvatamiseks pisut pingutama ja neid mullas orgaaniliselt kasvatama . oma aed. Piduliku köögi roogade olulised koostisosad on ka petersell ja sibul. Kuigi need ei ole ühegi jõululaupäeva roa aluseks, rõhutavad nad suurepäraselt enamiku (kala, supid või pelmeenid) maitset.
Värsked ja kuivatatud puuviljad
Lisaks köögiviljadele peab pidulaual olema ka puuvilju. Need ilmuvad peamiselt kuivatatud kujul, sest need on kõige väljendusrikkamad ja aromaatsemad (suve lõpus saab neid kuivatada ahjus või spetsiaalses elektrilises kuivatis ja kasutada talvel jõulukompoti, kutia, mooniseemne või hautise valmistamiseks) ), kuid ka värsketel on nende kasutamine.
Rikkalikud, maitsvad ja tervislikud õunad võivad olla heeringa täiuslikuks lisandiks või röstitud linnuliha täiteaineks. Koos pirnidega võivad need olla ka suurepärane lisand kookidele ja magustoitudele (nt piparkoogid, siider). Jõulumenüüs on ka pähklitega roogasid, mis sobivad suurepäraselt piparkookide, kutia või sellerisalati valmistamiseks.
Pidage meeles vürtse
Kuid selleks, et jõuluõhtu toidud oleksid maitsvad, vajavad need ka vürtside lisamist. Enamikku neist ei saa me oma aias kasvatada, sest need on liiga suured ja pärinevad maailma troopilistest piirkondadest (nt kaneel, nelk, aniis, muskaatpähkel, kardemon, vanilje), kuid mõned neist sobivad suurepäraselt potikasvatus, mistõttu saame neid edukalt aknalaual kasvatada (nt ingver, loorberilehed, pipar). Aias saame aga kasvatada aromaatseid ürte nagu tüümian, salvei, majoraan ja köömned.