Paljud taimed, mida niidul või metsas leidub, on kaitsealused liigid. Selgitame, mida seadus nende kohta ütleb ja kuidas nendega hakkama saada - ka aias.
Reis metsa on suurepärane võimalus tihedaks kontaktiks loodusega, millel on meile palju pakkuda. Kahjuks võtame looduses viibides sageli tema heldust liiga sõna -sõnalt ja kasutame innukalt kõike, mis meile meeldib.
Mõtlemata korjame lilli, kogume seemneid ja mõnikord ka kaevame terveid taimi üles, et saaksime koju tulla, kotitäie karikaid. Metsast või heinamaalt saadud taimi istutatakse aias innukalt ja kui nad kasvavad, jagame neid naabri või sõbraga. Kahjuks võib selline hoolimatu lähenemine loodusele meile kalliks maksma minna ja pealegi - see on oht paljudele taimedele.
vaata fotosid
Habemega kellukas kattis varem mägipiirkondi. Nüüd on see kriitiliselt ohustatud.
Kibedusel on palju sorte. Metsik varretu gentian on aga rangelt kaitstud.
Ärgem korjagem metsikut hellebore. Sarnaselt teistele kaitstud taimedele saab neid osta seaduslikest allikatest.
Sülemid on kiviktaimlate uhkus. Kuid neid ei saa looduslikest elupaikadest aedadesse "siirdada".
Kahjuks on Alpi ja Euroopa lillepea ohustatud taimed.
Metsikuid kuldkalaliiliaid on nüüd harva. Kultuurisortide paljusus tähendab aga seda, et saame neid aias nautida ilma keskkonda kahjustamata.
Ärgem korjagem metsikuid munkasid. Nad pole mitte ainult rangelt kaitstud, vaid ka väga mürgised.
Kui tahame aeda mereäärset jõuluvana, ostame poest nende istikud.
Mõned rangelt kaitstud taimed on praegu osalise kaitse all (nt valge põlv). Kuid neid ei saa ilma loata niikuinii üles korjata ega välja kaevata.
Varreta ja Siberi iiris on range liigikaitse all.
Siniseks kasvavad metsikud nelgid on kaitse all. Kuid nende aiasorte aretati.
Pasque-lilled olid kunagi tavalised, nüüd on nad range kaitse all.
Kevad Miłek kuulub range kaitse all olevate taimede hulka.
Soovitame artikleidKaitse all olevad taimed
Paljud taimed, mida me hästi teame väljasõitudest väljaspool linna ja mida innukalt koduaedades kasvatatakse, langevad järk -järgult oma atraktiivsuse ohvriks ja kaovad aeglaselt looduskeskkonnast. Kunagised tavalised metsa- või niiduliigid, mis meid oma iluga rõõmustasid, on nüüd muutumas ainulaadseks, sest kohati on nad täielikult hävinud ja seal, kus nad on säilinud, on nad tõsiselt ohustatud.
Ohustatud taimede hulka kuuluvad muu hulgas habemega kellukas, lühikese varrega gentian, sinine nelk, mägiparv, punakas hellebore, kevadine halastus, alpi- ja euroopa lillepeenar, alpi- ja niidupask, Siberi iiris, kuldse peaga liilia, laialehine hernes, tuhalehe difteeria, mittemandariin apelsinitugev, kääbuskask, mereäärne Püha Nikolai, kuninglik pikasarv.
Et nad täielikult välja ei sureks, oli vaja need seadusliku kaitse alla võtta, tänu millele said nad võimaluse oma endisi positsioone taaselustada ja uuesti asustada. Seetõttu jälgitakse pidevalt kõige enam ohustatud isikute arvu rangelt kaitstavate liikide nimekirjad muutuvad aeg -ajalt. Mõned liigid ilmuvad neile, teised on kustutatud või osalise kaitse all, nii et enne heinamaale või metsa minekut tasub tutvuda kehtivate nimekirjadega.
Mida kaitsealuste taimede seadus ütleb
Kõiki kaitsealuste liikidega seotud küsimusi reguleerivad 16. aprilli 2004. aasta seadus looduskaitse kohta ja keskkonnaministri 9. oktoobri 2014. aasta määrus taimeliikide kaitse kohta. Seadus määratleb rangelt Poolas range ja osalise kaitse all olevad taimeliigid, näitab võimalust kasutada neid aretus- või uurimistöö eesmärgil, täpsustab nende saamise meetodeid ja näitab erandeid keeldudest. Samuti võetakse arvesse karistusi eeskirjade rikkumise eest ning näidatakse ära ka ametiasutused, kellel on õigus välja anda igasuguseid lube looduslike taimede koristamiseks või kasvatamiseks.
Kaitstavad taimed - ainult eriloaga
Seaduse sätetest saame muu hulgas teada, et meil ei ole lubatud saada pistikuid, seemneid ega muid taimeosi looduskeskkonna eest kaitstuna ning meil ei ole lubatud kasvatada, paljundada, müüa ega isegi annetage need teistele inimestele.
Kui tahame seadusesse seaduslikult hankida taimi, näiteks aretuseesmärkidel, võime pöörduda keskkonnakaitse piirkondliku direktori või keskkonnakaitse peadirektori poole vastava loa saamiseks (Journal of Laws of 2022, punkt 142, art. 120).
Loomulikult ei väljastata sellist dokumenti kellelegi, kes seda küsib, sest siis poleks kogu ohustatud liikide kaitsmise akt mõtet, nii et kui me tahame seda saada, peame vastama mitmetele punktis tegu. Ilma igasuguse loata saame aga kasutada üldisi erandeid seaduses endas sätestatud keeldudest (nt ravimtaimede perioodiline hankimine).
Milline on eeskirjade eiramise oht?
Ja mis saab meiega juhtuda, kui me seadust eirame? Nagu selgub, üsna palju, alates taimede konfiskeerimisest kuni rahaliste karistusteni (nt metsavahi volitus) kuni vabaduse piiramiseni (sealhulgas ajakirja Journal of 2022, punkt 142, artikkel 127a). Siiski ei pea me kartma, et kui me metsamatkal valime taime, mis juhtub olema kaitsealuste liikide nimekirjas, läheme kohe vangi, sest tegu kohtleb tahtmatut kahju õrnalt.
Samuti ei pea me loobuma kaitsealuste taimede kasvatamisest, sest ostes need litsentseeritud müüjalt vastavate lubadega, saame nende ilu kartmata oma aias nautida.
Aias kaitstud taimed
Kui tahame, et aias oleksid kaitstud taimeliigid, peame nende pistikud või seemned seaduslikust allikast ostma (seega eelistatavalt poes, mille omanik kauba eest vastutab, mitte basaaril jne). Meie aias kasvavaid taimi saab korjata ja kasutada oma vajadusteks. Siiski ei tohi me neid looduskeskkonda iseseisvalt tutvustada, st näiteks metsa viia ja sinna istutada või ärilistel eesmärkidel paljundada.
On ka aiasortidega taimeliike. Nende suhtes sellised piirangud ei kehti (määrused kehtivad ainult puhaste looduslike liikide kohta).