Sügisel tuleb mõelda taimede väetamisele. See aitab neil talveks valmistuda ja kevadel ilusti kasvada. Sügisel tuleb aga anda erinevaid väetisi kui kevadel ja suvel.
Sügisene tugevdamine lämmastikuta taimedele
Sügis, mis on kiiresti lähenemas, on aeg, mil talveks aeda jäänud taimed hakkavad tasapisi puhkeseisundiks valmistuma. Nende võrsed muutuvad puitunud, risoomid ja mugulad koguvad toitaineid ning lehed muudavad järk -järgult värvi ja surevad. Võib tunduda, et sel perioodil ei vaja taimed meilt midagi, sest nende taimestik lõpeb ja algab pikk talveune. Noh, midagi hullemat ei saaks olla.
Sügisel tarnitud toitained ei lase taimedel mitte ainult järgmiseks hooajaks tugevamaks kasvada, vaid aitavad neil ka talve üle elada. Kuid selleks, et nad saaksid oma tööd hästi teha, tuleb nad korralikult välja valida. Kõigepealt pidage meeles, et see kehtis sügisel EI tohi väetised sisaldada lämmastikku ega sisaldada seda väheses koguses. Lämmastik vastutab roheliste osade intensiivse kasvu ja arengu eest, seetõttu sügisel andes stimuleerib see taimi edasisele kasvule, raskendades neil talveks valmistumist ja lükates edasi uinuvasse olekusse ülemineku.
Nii et kui me ei taha taimi talvise ellujäämisega seotud probleemidele kokku puutuda, lämmastikväetamine tuleb lõpule viia hiljemalt augusti alguseks.
Mitmekomponentsed väetised sügiseks
Tagaaias samuti ei tohiks me kasutada ühekomponentseid väetisi, mis sisaldab peamiselt ühte elementi (nt kaaliumi), sest ilma mulla koostist analüüsimata ja ilma korralike katseteta võime väetise kergesti üledoseerida, põhjustades mulla soolsust ja taimede nõrgenemist.
Seetõttu kasutame aia sügiseseks väetamiseks veidi kallimat aga sügiseks mõeldud palju ohutumad väetisegud (nt sügisesed universaalväetised - Florovit, Agrecol, FructoVit, PNOS, Biopon; sügisväetised muru jaoks - nt Biopon, Florovit, Agrecol, Target, Fructus; sügisväetised okaspuudele - Agrecol, Biopon, Florovit; sügisväetised igihaljastele taimedele - Florovit; pikatoimeline sügisene väetis murule - Substral).
Selgitame: millal, kuidas ja mida muru väetada
Valmisväetisesegud sisaldavad tasakaalustatud põhielementide komplekti NPK (lämmastik, kaalium, fosfor) või ainult PK (kaalium ja fosfor) ning palju täiendavaid mikro- ja makroelemente (nt boor, raud, vask, mangaan, magneesium, väävel), aidates taimedel talve üle elada ja haiguste ohtudega toime tulla.
Nende kasutamise kuupäev ja meetod on alati pakendil märgitud, kuigi tavaliselt on see september ja oktoober. Kui kasutame sügisväetisi vastavalt tootja soovitustele, on taimede üleväetamise oht palju väiksem kui ühekomponendiliste väetiste puhul.
Ärge loobuge orgaanilistest väetistest
Koduaias on mineraalväetised üsna olulised, kuid need peaksid pigem täiendama orgaanilisi väetisi (sh komposti, sõnnikut, taimede läga, rohelisi väetisi) kui väetamise alust. Orgaanilised väetised sisaldavad palju väärtuslikke toitaineid, mida mineraalväetistes ei leidu. Lisaks parandavad nad mulla struktuuri, parandavad selle õhu-vee suhteid ja suurendavad huumuse hulka.
Pärast nõuetekohast ettevalmistamist (pärast sõnniku ja komposti laotamist või taimede läga lahjendamist veega) ja ülemise mullakihiga segamist sobivad need kasutamiseks ka kõigi aiataimede all.
Köögiviljaaia sügisene väetamine
Lisaks iluaiale tuleks sügisel varuda ka köögiviljaaeda. Lisaks orgaanilistele väetistele, mida anti oktoobri / novembri vahetusel, peaksime köögiviljalapil kasutama ka mineraalväetisi. Ilma mulla koostist analüüsimata võib õigete koguste määramine olla üsna keeruline.
Ülesannet saab aga hõlbustada, kohandades väetiste kogust üksikute taimede toitumisvajadustega ja jälgides indikaatortaimede arvu (umbrohud, mis esinevad massiliselt teatud komponendi poolest rikastes või vaestes muldades, nt lämmastikus).
Köögiviljaaias kasutatakse sügisel täies annuses kaaliumi-, fosfor- ja magneesiumväetisi ning pool lämmastikuannusest (ülejäänu antakse kevadel). Suurimad annused peaksid olema mõeldud kõige nõudlikumatele taimedele (nt kõrvits, lillkapsas), väiksemad kõrge toitumisvajadusega köögiviljadele (nt pipar, kurk, tomat, spargelkapsas, seller, porrulauk) ja veelgi väiksemad keskmise nõudlikkusega taimedele (nt. porgand), petersell, sibul) ja madalaim kõige vähem nõudlike köögiviljade (nt redis, herned, oad, salat) jaoks.