Gerberad mitte ainult vaasi jaoks
Kaunid, suured ja ülivärvilised gerberaõied olid kuni viimase ajani tuntud peamiselt lillepoodide vaateakendelt, kuna taimi kasvatati peaaegu eranditult lõikelillede kasvuhoonetes. Praegu aga leiab neid ka potitaimedena, võimalik kasvatada korterites või rõdudel ja terrassidel (Jamesoni gerbera).
Vaata galeriid (10 fotot)Kuigi tavaliselt on tegemist kääbussortidega (ca 20-40 cm kõrged), ei ole nende õied nii suured kui lillepoest pärit lilled, mis ei tähenda, et nad oleksid vähem atraktiivsed ja võluvad.Seda enam, et meil on valikus terve rida üliilusaid sorte, millel on paljudes imelistes värvitoonides õied (sh: valge, roosa, kreemjas, lõhe, punane, lilla, oranž, kollane ja kahevärviline) ja erineva õisikuga. struktuur (muuhulgas ühe-, poolkahe-, täis-, nõelakujuline).
Gerberad aitavad õhku puhastada
Gerbera rohelised, üsna suured lehed on ka suurepärane looduslik õhufilter, mis puhastab neid tõhus alt toksiinidest ja kemikaalidest muuhulgas: mööblist, vaipadest, värvidest, sigaretisuitsust või puhastusvahenditest (sh . benseen, formaldehüüd , trikloroetüleen). Gerbera lehed niisutavad hästi ka õhku, kuna neil on kiire transpiratsioonikiirus.
Millised tingimused tuleks ette näha potigerberatele?
Kahjuks ei ole potigerbera kasvatamine paljudest eelistest ja ülim alt atraktiivsest välimusest hoolimata lihtne, sest taimedele on üsna kõrged nõudmised. Esiteks ootavad nad väga heledat ja heledat kasvukohta, kuid kaitstuna otsese päikesevalguse eest, mis võib kõrvetada nende õrnu lehti ja õisi.Nad ei talu absoluutselt varju ega isegi suuremat poolvarju, seega ei sobi nad põhjapoolsete akende aknalaudadele kasvatamiseks.
Gerberad vajavad ka viljakat, vett läbilaskvat ja pidev alt kergelt niisket substraati, mis ei saa kunagi olla kuiv (ei talu kuivamist) ega liiga märg (on üleujutuse suhtes väga tundlikud), kuna mõlemal juhul kaotavad nad kiiresti nende kena välimus ja lehed närbuvad, muutuvad kollaseks ja isegi surevad.
Hoolitsege gerbera temperatuuri eest
Potigerbera kasvatamisel on oluline ka õige temperatuur, mis kasvuperioodil peaks olema mõõdukas ja toatemperatuurilähedane (20-24ºC), talvel aga 10-15ºC. Kui me neid tingimusi ei täida ja ruum on liiga soe või liiga külm, näitab taim kohe oma rahulolematust lehtede kollaseks muutumise, närbumise või kahvatute lehtedega.
Kui olukord kestab kauem, hakkavad gerbera noored lehed või õied deformeeruma ja õienupud lakkavad arenemast. Sarnaselt reageerib taim ka tuuletõmbusele, mida ta vihkab ja mis mõjutab tema arengut väga halvasti.
Kas sa mäletad neid? Ikoonilised lilled Poola Rahvavabariigi ajast, st….
Potigerberade väetamine
Kuna gerberad õitsevad rikkalikult ja moodustavad palju lehti, vajavad nad ka regulaarset toitmist. Nende toitmine pole aga lihtne, sest taimed on ablas ja samas tundlikud substraadi soolsuse suhtes. Sel põhjusel on hea kasutada üheaastaste taimede (peamiselt pelargoonide või petuuniate) õitsemise jaoks mõeldud väetisi, mis sisaldavad komplekti kergesti omastatavaid toitaineid ja manustada neid koguses 1/3 soovitatavast annusest.
Õitsevad gerberad potis ja aias
Korralikult hooldades ja kasvatades õitsevad gerberad terve suve (aprill-oktoober) ja isegi palju kauem (väga varakevadest hilissügiseni ja isegi talvel), mistõttu võivad taimed olla väga mis tahes interjööri graatsiline ja ilus kaunistus. Suvel saab neid eduk alt paigutada ka rõdule, terrassile või aeda, valides neile väga valgusküllased, kuid otsese päikese ja tugevate tuuleiilide eest varjatud kohad.
Gerbera on oma olemuselt püsik, kuid potikasvatuses käsitletakse teda sageli kui üheaastast taime, mille pärast õitsemist viskame minema. Kui aga meil on võimalus tagada talle talvine puhkeaeg väga valgusküllases ruumis, mille temperatuur on 10-15ºC, lõpetame väetamise ja kastame väga mõõduk alt, võib taim järgmisel hooajal uuesti õitseda ja oma ilu täielikult esitada.
Huvitaval kombel leidus aias lisaks potigerberatele ka hooajaliseks kasvatamiseks sobivaid sorte, mis peaksid igat nende kaunite lillede armastajat rõõmustama (neid leiame muuhulgas sortide rühmast nn. Durora).
